Eesti
English

Svaneetia: Georgia varamu

15.09.2011

Svaneetia on ajalooline ja etnograafiline piirkond Georgia loodeosa mägedes, mis jaguneb Alam- ja Ülem-Svaneetiaks (Khvemo- ja Zemo-Svanethi). Suur osa Svaneetiast paikneb kõrgemal kui 3000 meetrit, mistõttu levib püsiasustus seal üsna ebatavalistel kõrgustel. Näiteks paikneb Ušguli küla pea 2200 meetri kõrgusel üle merepinna, millest veelgi kõrgemal paiknemisega saavad „hoobelda“ vaid väga üksikud püsiasundused Euroopas.

Ülem-Svaneetias asub piirkonna peamine keskus Mestia. 1500 meetri kõrgusel paiknevas linnakeses elab umbes 2500-3000 inimest. Kui tõusta mõnele Mestia lähedasele kõrgendikule, siis avaneb vaade Svaneetiat sõõrikujuliselt piiravatele mäeahelikele, mida „valvetornidena“ täiendavad valendavad mäetipud - Kõrg-Kaukasuses püsib lumi aastaringselt. Kaukasuse kümnest kõrgemast tipust neli, sealhulgas Georgia kõrgeim tipp Šhara (5201 m) paiknevad just siin, Svaneetias. Mestia enda üle „valvab“ aga massiivne, kaheharulist kihvapaari meenutava tipuga Ušba mägi (4710 m).

Geograafilisest asukohast tingitud raskendatud ligipääsu tõttu võib Svaneetiat pidada „Georgia varamuks“, seda nii looduslikus kui kultuurilises mõttes. Siiditee ääremail asunud Kaukasus ja Must meri, mille rannikut palistasid omaaegsed Kreeka linnriigid, on ajalooliselt olnud oluline kultuuride kokkupuute koht. Vana-Kreeka mütoloogia kohaselt tuli Iason koos argonautidega just siia, tänapäeva Georgiasse (Kolchisesse), et hankida imepärane kuldvillak, mis taganuks talle õigusjärgse kuningatrooni. Kuldvillak pole aga sugugi legend, vaid aegade tagune meetod mägijõgedes peituva kulla väljapesemiseks – lambanahk pandi jõkke, et selle kräsus vill kullapuru kinni püüaks. Külad, millele kuldvillaku legend tugineb on säilinud Svaneetias tänaseni.

Svaneetia täitis ajalooliselt ka turvapaiga rolli, kuhu taanduti röövvallutajate eest ning peideti aardeid. Svaneetia saavutas kultuurilise õitsengu tipu kuninganna Tamari valitsemise ajal (1184-1213). Toonase Georgia feodaalriigi koosseisus säilitas Svaneetia sõltumatuse, kuid osales riigi arengut ja kaitset puudutavate küsimuste lahendamisel. Kuigi aastasadu „viimase mere“ poole teel olnud mongolid kaks sajandit hiljem Georgia piirkondliku mõjuvõimu ja autoriteedi hävitasid, ei jõudnud nad mitte kunagi Svaneetiasse välja. Kuninganna Tamari lossi varemeid võib näha veel tänagi ühel Ušguli küla kohal kõrguval mäenukil.

Georgia ajaloomuuseumi Mestia filiaal on varamu rolli täitnud Svaneetia hea näide. Muuseumi kollektsioon sisaldab Aleksander Suure aegseid münte, 10-11. sajandist pärinevaid pühapilte ja vanu, õhukestele loomanahkadele kirjutatud ürikuid. Põnev on muuseumi puupulkadele graveeritud kohtuotsuste kolleketsioon. Muuseumi varade seas on muu hulgas üks neljast maailmas säilinud Veneetsia ristist ja teised hindamatud väärtused.

Lisaks ajaloo- ja etnograafiamuuseumile asub Mestias Mihail Hergiani (elas 1932-1969) majamuuseum, kes oli üks kuulsamaid NSVL-i mägironijaid. Oma saavutuste eest sai Mihail Hergiani Inglise kuningannalt „mägi tiigri“ tiitli. Mihail Hergiani hukkus traagiliselt 37. aasta vanuselt Itaalias Dolomiidi mäestikus.

Kuigi tänane Svaneetia on (veel pigem) kauge ääremaa, on piirkonna turismipotentsiaal tugev. Ligipääsmatus ja saladuslikkuse varjund köidab turiste, mistõttu Svaneetiat külastajate arv kasvab aasta-aastalt. Väidetavalt sooviks seda teha pea 90% protsenti küsitletutest, kuid keeruliste teeolude tõttu jõuab sinna siiski oluliselt vähem rahvast. Seetõttu on riikliku programmina ette võetud Svaneetia taristu – teede, kommunikatsioonide, tänavate, suusakeskuste, jms – välja arendamine.

Svaneetia külastamiseks on kaks võimalust – lennuki või autoga. Tbilisist lennukiga minnes jõuab Mestiasse tunniga. Reisides autoga Lääne-Georgia linna Zugdidi kaudu tuleb läbida 500 km väga erineva kvaliteediga teid. Sõiduks tuleb arvestada kaheksa kuni kümme tundi. Ainuüksi viimase 70 km läbimiseks kulub pea kolm tundi. Tee on küll maaliline, kuid hetkel veel üsna olematu. Käimas on massiivne tee-ehitus, mille tulemusena saab tee betoonkatte ja muutub kordades kiiremalt läbitavaks.

Svaneetiat nimetatakse ka „tuhande torni maaks“. Seda svaani küladele iseloomulike ja iga pere elamise juurde kuuluvate, kuni 30 meetri kõrguste, tornelamute (Murkvami) tõttu, mis ehitati kaitseks vaenlase ja laviinide vastu. Tänaseks on Georgias säilinud üle veerand tuhande torni, millest umbes poolsada ilmestavad Mestia panoraami. Valdav enamus tornidest pärinevad 12. sajandist, kuid kõige vanemad kuuluvad 1. sajandisse enne Kr.

Möödunud sajandid ja aastatuhanded on tornide omapärasest arhitektuurist tulenevalt kinnitanud nende vastupidavust ajahambale. Nimelt ei ole tornid ehitatud mitte torni ruudukujulist põhiplaani järgivale, vaid hoopis muna-kujulisele taldmikule, mis jaotab ühtlasemalt torni enda raskusest ja maavärinast tulenevad pinged. Piltlikult öeldes on torn muna otsa „istutatud“. Torn on väga massiivne, selle taldmikupealse osa esimesed 3-4 meetrit kujutavad endast monoliitset kivitahukat, mis peab vastu pea igasugusele jõule.

Kes juba Mestiasse on jõudnud peaks kindlasti külastama Ušguli küla. Mestia ja Ušguli vahelisest lühikesest vahemaast, mis on 45 km, ei tasu ennast eksitada lasta, sest tee läbimiseks kulub 2-3 tundi. Samas on Ušgulist edasi üle kuru sõites võimalik laskuda Alam-Svaneetiasse, et sealt edasi juba Kesk-Georgia suunas sõita. Nõnda ei pea ühte ja sama teed kaks korda läbima.

Teel Ušguli saab tutvuda erinevate külakogukondadega, näiteks Ipari, Nakipari ja Kala. Külades võib leida tänase päevani kirikuid, mille seinad on kaetud unikaalsete, toonase kuningakoju ametliku kunstniku Tevdore poolt XI-XII sajandil maalitud freskodega.

Kala kogukonnas asub aga Svaneetia kõige püham paik – Püha Kvirike ja Ivlita kirik (Lagurka), mille suurepärased freskod on samuti maalitud Tevdore enda poolt.

Veel mitte kaua aega tagasi olid kohalikud inimesed väga kiivad võõramaalasi, eriti naisi üldse kirikusse laskma. Georgias kirikusse sisenemisel peaksid naised arvestama kombega kanda pearätikut ja seelikut, mitte pükse. Mõnede kloostrite ja kirikute juures saab mõlemat riideeset kirikusse sisenemisel laenutada.

Lisaks jääb teele mägijõe vahustes vetes peituvale kivile ehitatud svani torn. Legende sajanditetaguse torni ehitamise põhjustest nõnda eriskummalisse kohta levib mitmeid, kuid nagu tihti sellistel puhkudel torni ehitamise lugu olla seotud õnnetu armastusega.

Ja veel, kes Georgia veinist lugu peab, peab arvestama, et Svaneetias seda ei saa, kuna viinamari nõnda suurtel kõrgustel ei kasva. Küll aga toodetakse kohapeal kartulist ja viljast aetavat vägijooki nimega arak.

Žage mishgvatkhe!, kõlab svaani keelne tervitus. Mida see täpselt tähendab, jäägu igaühe enda välja selgitada.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Tbilisis Likhauri Turn 4, Saburtalo, 0171 Tbilisi, Gruusia tel. +995 32 2365 122, e-mail: tbilisisaatkond@mfa.ee, tbilisi.consular@mfa.ee