Eesti
English

Genfi läbirääkimised Gruusia-Venemaa teemal

01.09.2011

Allikas: http://estonianmfa.blogspot.com/2011/06/genfi-labiraakimised-gruusia-venemaa.html

Genf on paljude rahvusvaheliste tüliküsimuste läbirääkimiste asupaigaks. Nii püütakse nn Genfi läbirääkimiste formaadis siluda Vene-Gruusia 2008. aasta Augustisõja-järgselt tugevalt räsida saanud suhteid. Kahe riigi vahelised ametlikud kontaktid piirduvadki täna vaid üksikute formaatidega.
 
Augustisõja-järgseid Vene-Gruusia suhteid iseloomustab usalduskriis, mis 20 protsendi Gruusia territooriumi okupeerimise ja pealinnast, Tbilisist, 30 kilomeetri kaugusel paiknevate Vene relvajõudude taustal on asjade loomulik seisund. Iseenesest on selline olukord Sarkozy-Medvedevi 6-punkti relvarahu kokkuleppe rikkumine, mille kohaselt pidid Vene väed tagasi tõmbuma sõjategevuse eelsetele positsioonidele. Kremli peremees käitus kokkulepet sõlmides tuntud lausungi kohaselt, et „mees annab sõna ja mees võtab sõna”.
 
Genfi läbirääkimiste formaat loodi sama kokkuleppe alusel ja nägi ette sõjalise konflikti järgselt rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamist. Nõnda algasid USA, OSCE, ÜRO ja Euroopa Liidu vahendusel peetavad läbirääkimised 2008. aasta oktoobris, eesmärgiga maandada Gruusia ja Venemaa vahelisi pingeid. Tänaseks on peetud 15 läbirääkimiste vooru, kus lisaks juba mainitutele osalevad Venemaa palvel Abhaasia ja Lõuna-Osseetia de facto võimude delegatsioonid.
 
Tänu osapoolte kõrgendatud ootustele ja nõudmistele sattusid läbirääkimised juba nende algfaasis keerulisse olukorda. Koheseks proovikiviks sai Abhaasia ja Lõuna-Osseetia staatuse küsimus, kes soovisid läbirääkimistel osaleda võrdsete partneritena. See eeldanuks sisuliselt Gruusia okupeeritud territooriumide iseseisvuse tunnustamist ja pole seetõttu Gruusiale vastuvõetav.
 
Olukord lahendati strukturaalselt nii, et lisaks kahe alalise - julgeoleku ja humanitaarküsimuste - töögrupi kohtumisele otsustati korraldada eraldi plenaaristung. Kui töögruppide kohtumistel osalevad, nimesid nimetamata, ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia delegatsioonid, siis plenaaristungi 3+3 formaadis osalevad vaid Gruusia, USA, Venemaa ja OSCE, ÜRO, EL.
 
Gruusia soovib järjekindlalt Vene vägede taandumist ja nende asendamist rahvusvaheliste rahuvalvejõududega. Viitega „uuele reaalsusele” keeldub Venemaa seda tegemast. Veelgi enam, Venemaa sõlmis Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga piiri- ja kaitsealase koostöö lepingud.
 
Läbirääkimiste algstaadiumis soovis Venemaa muuta OSCE ja ÜRO mandaati, mis võimaldanuks Tbilisist sõltumatult avada mõlema organisatsiooni esindused Suhhumis ja Tshinvalis. Kuna sellist kokkulepet ei saavutatud, siis blokeeris Venemaa mõlema organisatsiooni tegevuse Gruusias, mille tõttu lõpetasid 2009. aastal tegevuse nii OSCE kui ÜRO missioonid.
 
Lisaks nõudis Venemaa mitte-kallaletungi lepingu allkirjastamist Gruusia-Abhaasia ja Gruusia-Lõuna-Osseetia vahel. Gruusia on valmis selline leping sõlmida, kuid mitte oma okupeeritud territooriumide, vaid sõja vahetu osapoole – Venemaaga. Viimane rõhub aga oma „vabastaja” rollile ja süüdistab Gruusiat Abhaasia ja Lõuna-Osseetia vastases agressioonis. 2010. aasta lõpus tegi Gruusia president ühepoolse avaluse, milles ta välistas jõu kasutamise Gruusia territoriaalse terviklikkuse taastamisel. Venemaa pole Gruusia presidendi avaldusele vastanud muu, kui vaikimisega ehkki teda on mitmel korral julgustatud seda tegema.
 
Mida on seniste läbirääkimiste käigus saavutatud? Üldine hinnang on, et mitte just palju. Samas võib mainida kolme aspekti. Esiteks, pärast pikka venitamist lahkusid Vene väed Perevi külast eelmise aasta sügisel, mis moodustab vaid ühe protsenti kõigist okupeeritud territooriumitest. Kontroll küla üle tagasi võimaluse liikuda Lõuna-Osseetias paiknevasse naaberorgu, kuhu ligipääs muul moel, kui Gruusia kontrollitava territooriumi kaudu, puudus. Venelaste lahkumine Perevi külast ei tähenda siiski 6-punkti kokkulepe täitmist.
 
Teiseks, 2009. aastal loodi Intsidentide Vältimise Mehhanism - üks, Gruusia-Abhaasia (, mis on tuntud ka Gali mehhanismina) ja teine, Gruusia-Lõuna-Osseetia vaheliste jooksvate küsimuste lahendamiseks.
 
Mehhanismi formaadis kohtumised toimuvad üldjuhul regulaarselt, kuid eeltingimuste seadmine on tekitanud selle toimimises ka pikemaid pause. Ootamatute, nt julgeolekuga seotud, probleemide operatiivseks lahendamiseks on sisse seatud nn kuum liin ja võimalus teostada ühiskontrolle. Mehhanismi formaadis on mh kokkulepitud vangide vahetamises, vahetatud tundlikku informatsiooni, püütud lahendada inimeste vaba liikumise, energia- ja veevarustuse, jms probleeme, eesmärgiga maandada administratiivjoonel tekkivaid pingeid ja suurendada vastastikust usaldust. Olukorra haprusele viitavad, õnneks küll harvad relvastatud intsidendid, mis viivad usaldamatuse nivoo kiiresti ülesse tagasi.
 
Kolmandaks, vahepeal rahastamisraskuste tõttu küsimärgi all olnud ÜRO osalemine Genfi läbirääkimistel ja Gali mehhanismi töös, suudeti ennekõike Vene ja Gruusia delegatsioonide omavahelise suhtlemise tulemusena lahendada. ÜRO välja jäämine Genfi läbirääkimistelt tekitanuks nende rahvusvahelise legitiimsuse mõttes suure tühimiku.
 
Vaatamata läbirääkimiste näilisele ebaefektiivsusele on neid kasulikum pidada, kui piltlikult öeldes „kaevikutes istuda”. Eespool toodud näited on selle tunnistuseks. Genfi läbirääkimiste päevakord on avatud ega piirdu pelgalt töögruppide valdkonda kuuluvate küsimusteringiga, mis võimaldab Genfi formaadis käsitelda kõiki teemasid, testida uusi ideid ja ettepanekuid. Kuidas Genfi läbirääkimised edaspidi kulgevad näitab aeg.
 
Genfi läbirääkimiste järgmine, 16. voor, toimub täna.
 
Toomas Lukk
EV suursaadik Tbilisis

TopBack

© Eesti Suursaatkond Tbilisis Likhauri Turn 4, Saburtalo, 0171 Tbilisi, Gruusia tel. +995 32 2365 122, e-mail: tbilisisaatkond@mfa.ee, tbilisi.consular@mfa.ee